Kulma soja kriisid( Кризисы холодной войны) - Политология - Скачать бесплатно
KЬLMA SХJA KRIISID
Teine maailmasхda oli vaevu lхppenud, kui inimkond sццstis ajstusse,
mid vхib vabalt pidada Kolmandaks maailmasхjaks, ehkki хige omapдraseks.
Lддneriikide eesmдrkide hulgas olid: NL kommunistliku ekspansiooni
pidurdamine, Saksamaa tasьhendamine NL reziimi likvideerimine Ida-Euroopas.
NSVL eesmдrgiks oli USA mхju vдhendamine Euroopas, sхjas savutatu
kindlustamine, maailma revolutsiooni edsiarendamine.
1947.aasta mдrtsis astus USA president Harry Truman Kongressi ette ning
ьtles ,et Ameerika Ьhendriigid peavad abistama rahvaid, kes osutavad
vastupanu orjastamise katsetele. Truman ei maininud kordagi NSVL, kuid
kхigil oli selge keda president silmas peab. Seda kхnet loetakse Trumani
doktriini e kommunismi pidurdamise poliitika kдivitamishetkeks. 1946.aasta
mдrtsis esines USA tipp-poliitikute ees Winston Churchill, kes kutsus ьles
koondama jхude vхitluseks kommunismiohu vastu.Churchili kхnes kхlas
esmakordselt mхiste “raudne eesriie”. Sellega hakati iseloomustama NSV
Liidu eraldumist muust maailmast, suletust ja vaenulikkust lддneriikide
suhtes.
Saksamaa lхhestumine
Juba 1946. aasta suvel ilmnesid lддneriikide ja NSVL vahel
pхhimхttelised lahkhelid Saksamaa tulevikku puutuvais kьsimustes. Kuigi
vдliselt rддkisid endised liitlased vajadusest sдilitada ьhtne Saksamaa,
tahtis iga pool talle kuuluva okupatsioonitsooni arvel oma mхjuvхimu
Euroopas suurendada.
Lддneriigid, kel oli pхhjust karta Nхukogude ekspansiooni, otsustasid
tegutseda ьhiselt. Esialgu ьhendati USA ja Briti okupatsioonitsoon ning
loodi nn Bizonia. Aasta hiljem nхustusid ameeriklaste ja inglastega liituma
ka prantslased, kes oleksid soovinud nдha oma vaenlast pigem jagatuna, kui
ьhtsena. Saksamaa lддnepiirkonnad hakasid saama USA-lt majanduslikku abi
ning seal viidi lдbi turumajanduslikke reforme, mis pidid aitama kaasa maa
ьlesehitamisele. Idatsoonis aga lдks vхim Nхukogude sхjaliste
administratsiooni surve tхttu koonduslagreist ja eksiilist naasnud
kommunistide ja sotsialistide kдtte.
1948.aastal alustati lдnesektoreis rahareformi, mille eestvedaja oli
Ludwig Erhard. Rahareform seisnes seni vддrtusetu marga vдljavahetamises
tugeva rahvusliku valuuta vastu. Nхukogude administratsiooni sellest ei
teavitanud ning idatsooni hakkas voolama vana raha. Sellega tekitati suurt
segadust Ida-Saksa tarbimisturul. Kasutades ettekддndeks rahareformi,
alustas Nхukogude Liit 1948.aastal tsoonipiiride ja Berliini lддnesektori
blokeerimist (kestis 324 pдeva).
Lддne-Berliini дhvardas nдlg. Vastuseks Moskva aktsioonile alustati
Lдne-Brliini varustamist хhusilla kaudu. Olukord muutus teravaks. Maailm
seisis taas suure sхja lдvel. Stalini eesmдrk oli sundida lддneliitlasi
loobuma Berliinist vхi muutma oma poliitikat Saksamaa suhtes ning arvestama
NL soovidega. Ei USA ega teiste riikide avlik arvamus olnud valmis toetma
uut sхda. Tegelikult ei olnud ka NL relvastatud konfliktiks valmis,
seepдrast ei ьletanud ta piiri sхja ja rahu vahel. 1949. aastal Moskva
lхpetas blokaadi.
Berliini kriisiga sai kхigile selgeks, et Saksamaa jagamine on teoks
saanud. 24. mail 1949. astal jхustus Saksamaa Liitvabariigi pхhiseadus.
Idatsoon muudeti Saksa Demokraatlikuks Vabariigiks ning seal kehtestati nn
proletariaadi diktatuur. Mхnikord peetkse just Berliini kriisiga seotud
sьndmusi lддnemades kьlma sхja alguseks. Pдrast seda muutusid Ida-Lддne
suhted varjamatult vaenulikuks. Algas vхidurelvastumine. Vastase
nхrgestamiseks ning oma positsioonide tugevdamiseks kasutati ka teisi
vхtteid: propaganda, spionaaz, diversiaid jne.
Marshalli plaan
Trumani doktriini jдtkuks olnud Euroopa taastamise programmi tuntakse
rohkem Marshalli plaani all (USA riigisekretдri kava majandusabist Euroopa
riikidele).Ameerika tootjad vajasid tugevaid majandus- ja
kaubanduspartnereid, kes oleksid vхimelised tarbima USA-s toodetud kaupu.
Ameeriklaste arvates pidi Euroopa taastamise programm haarama ka
lддneliitlaste poolt okupeeritud saksa alasid, kuid Lддne-Saksamaa
tugevnemine vхis tekitada probleeme Prantsusmaale. Prantslased omakorda
nхudsid NSVL lьlitamist abisaajate hulka. USA oli sunnitud pakkuda abi ka
NL-le ja oli хnnelik kui too abist keeldus. NSVL sundis ka oma liitlasi
abist keelduma.
USA andis majanduslikku ja tehnilist abi rohkem kui 13 miljardi
eest.Tдnu sellele kasvas nende riikide rahvuslik kodutoodang,
tццstustoodang ja pхllumjandustoodang. Kuid Marshalli plaan tдhendas ka
Euroopa riikide sattumist ьha rohkem USA mхju alla. Eriti puudutas see
Saksamaad ja Prantsusmaad. Suurbritannia loobus programmis osalemast, et
takistada USA kapitali imbumist Briti majandusse.
NATO
Kartes sхjalises mхttes vastasele alla jддda, tдiustasid mхlemad pooled
pidevalt oma sхjatehnikat. 1953-1954 katsetasid USA ja NSVL eimesi
vesinikupomme. USA konstruktorid tццtasid vдlja strateegilisi pommitajaid,
NL oli edukam rakettide loomise alal. Pidevalt tдiustati хhu-ja
raketitхrjesьsteeme. Vхidurelvastumine jдtkus kuni 1980 aastate keskpaigani
ning viis selleni, et nii USA kui ka NL ьletasid mitmekordselt mхistliku
kaitsevajaduse taseme.
Lддne-Euroopa riigid, kel ei olnud vхimalust selliseid relvavrusid
hankida, otsisid kaitset koostццs USA-ga ja ka omavahel. 1949.astal loodi
Pхhja- Atlandi Lepingu Organisatsioon (NATO), kuhu kuulusid mitmed Euroopa
riigid ning USA ja Kanada. Esialgu kuulutati, et see organisatsioon peab
pakkuma kaitset Saksama vхimaliku rьnnaku eest. 1955. astal sai aga
Saksamaa Liitvabariik smuti NATO liikmeks, ning Moskva juhtimisel loodi
Varssavi Lepingu Organisatsioon.
Korea sхda (1950-1953)
Korea oli aastail 1905-1945 Jaapani koloonia. Teise maailmasхja
lхppedes hхivasid Nхukogude vдed Pхhja- ja Ameerika vдed Lхuna-Korea. Maa
jagati piki 38.paralleeli pooleks. Pхhja-Koreas upitas NL vхimule endise
Nхukogude julgeolekuohvitseri Kim II Sungi juhitud julma kommunistliku
reziimi, lхunas valitses autoritaarne, mхnevхrra leebem valitsus. Maa
jagamine viidi lхpule 1948.aastal. Lхunas loodi Korea Vabariik, mida
tunnustas ka ЬRO, ja pхhjas Korea Rahvademokraatlik Vabariik, mida ruttasid
tunnustama NL ja tema vasallriigid. Kumbki Korea riik keeldus teist
tunnustamast ja valmistus kogu maad relvajхul oma vхimu alla ьhendama.
Pхhja-Korea jхudis sхjaettevalmistustes kaugemale.
Juunis 1950 tungisid Pхhja-Korea vдed ootamatult ьle 38.paralleeli. Nad
vallutasid peaaegu kogu Lхuna-Korea. Rahvusvaheline ьldsus mхistis aga
Pхhja-Korea tegevuse hukka kui agressiooni. Kasutades Nхukogude
delegatsiooni puudumist , vхttis ЬRO vastu otsuse saata Lхuna-Korea
iseseisvust kaitsma vormiliselt rahvusvahelised, ent sisulised Ameerika
vдed. Septembris 1950 maabusid esimesed Ameerika vдeьksused Koreas ja
alustasid pealetungi, mille kдigus vabastati Lхuna-Korea ja vallutasid
omakorda enamik Pхhja-Koreast kuni Hiina ja NL piirideni. Tekkis selge oht,
et sхda laieneb kohe maailmasхjaks, kus kasutatakse ka ja pikkade vaidluste
jдrel sхlmiti juulis 1953 vaherahu, mida Lхuna-Koreasse jдid valvama
Ameerika vдed. Jagatuks on Korea jддnud tдnani. Pхhjas on endiselt jддnud
vхimul totalitaarne kommunistlik reziim, majanduslikult palju kiiremini
arenenud Lхuna-Koreas on tuumarelva.Oktoobris sekkus sхtta Hiina.See tхrjus
omakorda ameeriklased tagasi mхlem Kore endise piirini, kus prrti veel kaks
ja pol aaastat positsioonisхda. Pideva vaststikku pommitmiseg pьhiti maa
pealt enm-vдhem kхik Korea linnad. Ameerika vдejuhatus kaalus tхsiselt
Kirde-Hiina linnade j sхjvдebaaside aatomipommitamist. Aga selleni siiski
ei lдinud, sest kardeti NL vastulццki.
Paralleelselt sхjtegevuseg kдivitati vaherahukхnelused alates 1980
aastast toimunud demokratiseerimine.
Koreas hukkus ьle 3 miljoni korealase, hiinlasi-miljon, Ameerikas 54
246 inimesi. Sхja ebamддrane tulemus jдttis vхimaluse tхlgendada sed
suvaliselt. Kхik sхja osapooled kuulutasid oma vхitu, kuid tegelikult olid
kхik kaotajad.
“Sula” ajal 1959. aastal kohtusid Hrustsov ja Eisenhower. See kohtumine
oli vajalik mхlemale poolele. NL дhvardas lддnemaailma vхimsate
vesinikupommidega. USA initsiatiivil oli NL ьmber rajatud 250 sхjavдebaasi.
Mхlemad pooled hoidsid oma relvajхude pidevalt lahinguvalmis, mis oli aga
ьlimalt kulukas.
Dialoog katkes 1960. aastal seoses USA luurelennuki U-2
allatulistamisega NL хhuruumis. Selleks ajks olid suhted tas teravnenud ka
seoses Kuuba sьndmustega.
Kariibi kriis
1959. aatal kukutasid pahempoolsed partisanid Fidel Castro juhtimisel
Kuubal senise USA-meelse diktaatori. Uus valitsus hakkas peagi sama NL-lt
abi ja kuulutas end kommunistlikuks. UsA omakorda toetas Kuuba emigrantide
katseid Castrot kukutada ja kehtestas Kuubale majandusblokaadi. See tхukas
Castro senisest veelgi enam Moskva embusse.
Oktoobris 1962 avastasid USA luurelennukid Kuubale paigutatud
Nхukogude tuumalхhkepeaga keskmaaraketid, mille lennuulatus kььndis USA
keskosani. Arenes ьliterav rahvusvaheline sхjalis-poliitiline kriis-
Kariibi kriis. Kuid sel korral suudeti jхuda kompromissini. NL viis oma
raketid Kuubalt дra ja sai US presidendilt kinnituse, et USA ei rьnda
Kuubat ega pььa jхuga kukutada sealset Castro juhitud kommunistlikku
reziimi. Kuubat kasutati hiljem veel aastakьmneid baasina.
Lдhis-Ida kriis
Konflikti peamised osalejad olid Egiptus ja Iisrael. Sхda alustas
Egiptus, mille eesmдrgiks oli Iisraeli riigi likvideerimine. Egiptusel oli
ьlekl tankide, lennude ka inimeste hulgas. Kuid peamist rolli mдngis
Iisraeli uus kaasaaegne relvastus ning sхjajuhtimise effektiivne metoodika.
Iisraeli toetas USA, Egiptuse aga NL. Sхda kestis 6 pдeva ning lхppes
Egiptuse totalse purustamisega. Ainult NL sekkumine peatas Iisreli vдed
Kairis. Tulemuseks sai Iisrael Senaiski pls.
Kьlm sхda kestis veel kaua aega ja selle tдhtsaks sьndmuseks si
Berliini mььri pьstitamine 13. augustil 1961. aastal, mis lхplikult
lхhestas Saksamad ning sьvendas lahkhelisid Euroopas. Kьlma sхj lхpust sai
rддkida ainult 1985.aastal, pдrast Gorbatsovi ja Reigani lдbirддkimistest.
Kasutatud kirjandus:
A. Adamson “Lдhijalugu” 12. klassile 2000.a.
Eric Hobsbwm “Ддrmuste ajastu” 2002.a.
Sisukord:
Sissejuhatus............................................................
................1
Saksamaa
lхhestumine........................................................1-2
Marshlli
plaan.....................................................................2-
3
NATO....................................................................
................3
Korea
sхda........................................................................
..3-4
Kariibi
kriis.......................................................................
..4-5
Lдhis-Ida
kriis.......................................................................
.5
Kasutatud
kirjandus...............................................................6
|
